Ometi, nagu kolumnist Mark Hulbert selgitab, pole Hiina aktsiaturu tõusule kaasaaitavad muutused rahvusvahelistes võrdlusindeksites otseselt sõltuvad riigi majanduskasvust, keskpanga tegevusest või ükskõik millisest teisest finantsnäitajast, millele suur hulk investoreid enda analüüsides keskendub.
Tõus tuleneb hoopis sellest, kui varad kantakse automaatselt teatud riikide aktsiaturgudelt üle Hiina aktsiaturule seetõttu, et Hiina osakaal konkreetsetes võrdlusindeksites suureneb. Osakaal suureneb seetõttu, et hetkel on riigi aktsiad alaesindatud.
Alaesindatus tuleneb faktist, et riik võimaldab välismaistel investoritel osta vaid killukese aktsiatest. Indeksite koostajad võtavad aluseks vaid saadaval oleva hulga aktsiaid, kui nad arvutavad riigi osakaalu indeksis.
Tegu pika investeeringuga
Olukord on aga muutumas, sest Hiina on järk-järguliselt suurendamas välismaalastele saada olevaid aktsiaid ning kõigi ootuste kohaselt see trend kiireneb tulevatel aastatel. See tähendab, et fondide raha sissevoolu potentsiaal teistest riikidest saab olema märkimisväärne.
FTSE indeksiuuringu juht Jamie Perret märgib, et Hiina osakaal FTSE All-World ex-US indeksis on hetkel 4,8%. Kui riik muudab kõik aktsiad välismaalastele kättesaadavaks, siis Hiina osakaal peaks indeksis enam kui kahekordistuma üle 10%. See sunnib mitte ainult rahvusvahelisi indeksfonde, vaid aktiivselt hallatud rahvusvahelisi aktsiafonde enda varasid viima Hiinasse, kuna nendegi tootlust hinnatakse võrrelduna vastavate võrdlusindeksitega.
Swedbanki ja LHV vahendusel on Hiinaga seotud börsil kaubeldavad fondid (ETF) täiesti kättesaadavad ka Eesti investoritele. Pidage lihtsalt meeles, et tegu on pikemaajalise investeeringuga.